Lisa 13
AUGUSTIPUTŠ: ärevad päevad 20 aastat tagasi
Maarius Suviste, 19. august 2011, 08:14
Esmaspäev, 19. august
Kell 4. N. Liidus algab sõjaväeline riigipöördekatse.
Hommikul
helistab Arnold Rüütlile Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee
(RESK) nimel Balti sõjaväeringkonna ülem kindralleitnant Fjodor Kuzmin
ja teatab, et kõrgeimat võimu Baltimaades esindab nüüd tema. Ta esitab
nõudmisi, Rüütel vastab, et Eesti ei kavatse nõudmisi täita.
14.10.
Tallinna lennuväljal maan-dub sõjaväe transpordilennuk, kust väljub
poolsada dessantväelast koos veoautoga GAZ 66 ja väliköögiga. Tallinna
reisisadam on suletud. Sõjavägi põhjendab asja õppustega lahel...
20.30.
Luhamaa piiripunkti läbib Pihkva 76. õhudessantdiviisi polgu kolonn,
kus on 62 lahingumasinat, 12 roomiktransportööri, 13 ratassoomukit ning
36 eriotstarbelist ja transpordiautot sõjaväe, laskemoona ja
varustusega. Suund võetakse Tallinnale. Sõjaväe Eestisse toomise
ettekäändeks on sõjalised õppused, mille eesmärk olevat radioaktiivsete
ainete lekke tagajärgede likvideerimise harjutamine.
23.14.
Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis loeb ette üleskutse: rahvas, tulge
Televisiooni- ja Raadiomaja kaitsele! Naised-lapsed jätke koju!
Terariistu ja vormirõivaid pole vaja.
23.16.
Teatatakse, et Eestisse jõudis Edgar Savisaar, kes käis Stockholmis
esmaspäevamiitingul esinemas. Ta tuli Soome kaudu kaatriga üle lahe.
Teisipäev, 20. august
0.55.
Raadiomaja juures on kaitsel sadakond inimest, Telemaja juures teist
samapalju. Teletorni liftid tõstetakse üles, meeskond jääb ootele.
1.00 Sõjaväemasinad koonduvad kolonniks Saverna ümbruses.
1.10.
Eesti Raadios esineb valitsusjuht Edgar Savisaar. Tema sõnul ei saa
veel öelda, et riigipööre oleks õnnestunud: lähemad 24 tundi näitavad,
kumb pool suudab haarata initsiatiivi. Me peame aru saama, et kaalul on
demokraatia saatus, iseseisvuse saatus.
3.00. Raadios loetakse ette Rahvarinde teade: kell 16 kutsutakse kõiki Vabaduse platsile miitingule demokraatia kaitseks.
3.01. Sõjaväemasinate kolonn on tulekul Tallinna poole.
10.00. Tallinna lähistele on jõudnud esimene osa piki Tartu maan-teed lähenevast soomuskolonnist.
13.00. Soomukid Tallinnas.
16.00. Tuhanded inimesed Vabaduse platsil. Protestimiiting Nõukogude sõjardite vandenõu vastu.
Välisminister
Lennart Meri ütleb Helsingis pressikonverentsil, et Balti riikide
valitsused on valmis moodustama pagulasvalitsused, kuid selle
moodustamine ei ole täna enam nii tõenäoline kui eile.
23.04.
Kõlab Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise ajalooline haamrilöök. 69
poolthäälega võetakse vastu Eesti Kongressi juhtidega kooskõlastatud
otsus, millega kuulutatakse Eesti riiklik iseseisvus taastatuks.
Kolmapäev, 21. august
Kell 4.21. Politseiametisse teatatakse, et Kloostrimetsas teletorni juures on eelmisel päeval Pihkvast saabunud dessantväelased.
4.30. Sõdurid tungivad teletorni territooriumile.
4.37. Hõivatud on I ja II korrus.
4.49.
Dessantväelased on jõudnud XXI korrusele. Torni tehnilisse keskusesse
nad siiski ei pääse. Teletorn jätkab saadete edastamist ja on ainuke
"aken", mille kaudu levib välismaailma pildiline teave N. Liidus
toimuvatest sündmustest.
15.15. Rahvahulk ümbritseb teletorni, takistades sõjaväe tegutsemist.
16.40. Sõjahüüd dessantväelaste suust. Tekib rüselus ja sõnavahetus rahvaga.
17.30
Teletorni juures kohtuvad valitsusjuht Edgar Savisaar ja Balti
sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja kindralleitnant Melnitšuk. Nad
jõuavad kokkuleppele, et teletorn vabastatakse. Kindralil oli ühendus
NSV Liidu kindralstaabi ülema Moissejeviga, kes andis korralduse
dessantväed Eestist välja viia.
Sõdurid lahkuvad tornist, võttes valuutabaarist kaasa rohkem kui 1000 dollari eest välismaa asju.
Pärast 21. augustit
22. august. Island tunnustab esimese lääneriigina Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.
23.
august. Soomest tuleb koju välisminister Lennart Meri, kes keeldub
laevast maale tulemast, kuni sadamas lehvib punalipp. Lipp võetakse
maha.
24. august. Vene NFSV tunnustab Eesti
Vabariigi iseseisvust. Päev hiljem loobub Mihhail Gorbatšov NLKP
Keskkomitee peasekretäri ametist.
Allikad: "Kaks otsustavat päeva Toompeal", "Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika" ning tollased ajalehed
Poemüüjate streik: kaitseme vabadust ja demokraatiat!
Tartlased
mäletavad, et augustiputši päevil olid linnas paljudes ettevõtetes
tööseisakud. 21. augustil 1991 seisis töö näiteks Sangaris, TÜ
Raamatukogus, Tarmekos. Bussiliiklust hõrendati. Peeti miitinguid, võeti
vastu pöördumisi jms.
Kurjaks tegi
paljusid linlasi see, et solidaarsusstreigiga ühinesid kauplused.
"Läksin veerand tundi enne streigi algust Sõpruse kaubahalli. Paraku oli
uks juba kinni," rääkis üks pahane linlane Postimehele. "Uksel oli
valgele paberilehele kirjutatud eestikeelne tekst: "Suletud 12.00–14.00.
Kaitseme vabadust ja demokraatiat."" Ta küsis, kuidas me kaitseme
vabadust, kui lapsele ei saa piima osta?
Saverna kandis pakuti kolonnile viina
Lõuna-Eestis Saverna kandis kostitasid külamehed mööda maanteed Tallinna poole liikunud dessantväelasi viinaga.
"Andsime
neile viina. Neljast kastist aitas. Kaks esimest kasti haarati
kiiresti," meenutab viinajagaja, tollane kolhoosnik Relvo Värton.
"Tahtsime, et nad jõuaksid Tallinna väsinuna. Viina tõin oma keldrist.
See oli rohelise sildiga Moskovskaja. Kastid on siiani alles, mõned
tühjad pudelidki." Värtoni sõnul kustutati Valgjärve telemastis tuled,
et kolonn seda üles ei leiaks. Ja nagu viinast veel vähe oleks, vahetati
tee ääres viidad ära: et dessantväelased vale teed läheksid. Osa
jõudnudki hoopis teise kanti välja.
Esimesed abiellujad siiani õnnelikult koos
Taasiseseisva Eesti esimene eestlastest abielupaar registreeriti Tartu perekonnaseisuametis 21. augustil.
Noorpaarile
ulatati pidulikult abielutunnistus, mille kaanel olid ka tähed CCCP.
Tõsi, sees oli ikka Eesti Vabariigi vapiga pitsat, kirjutas Postimees
1991. aasta augustis.
Abielupaar laulutati
päevi hiljem Tallinna Toomkirikus. Noored olid optimistlikud, et
pääsevad koos sugulaste-tuttavatega takistamatult Toompeale.
"Loomulikult ei osanud me aimata, millisele keerulisele ajale satub meie
jaoks tähtis sündmus," ütles värske abielumees.
20
aastat tagasi augustiputši ajal abiellunud perekond Merisalu on siiani
õnnelikult koos. "Elame Viimsis, meil on kolm last," ütles pereisa
Õhtulehele.
Tita ootas ja sündis ENSV asemel Eesti Vabariigis
Küsisime Õhtulehe kodulehel lugejatelt meenutusi 20. augustist 1991. Avaldame lehes mõned neist.
"Ootasin
esimest last ja sel ajal viibisin Haapsalu haiglas. Seal olid
kõrvaklapid raadio kuulamiseks ja uudised tegid üksjagu ärevaks. Tita
siiski ootas ja sündis ENSV asemel Eesti Vabariigis."
"Olin
Tallinnas, käisin Tartu maanteel ühes poes, tankid sõitsid, tänavad
olid suurte kivide ja rekka-autodega blokeeritud. Päris kõhe tunne oli,
mõtlesin, et mis toimub. Õhtul kuulutati Eesti iseseisvaks riigiks,
kuidagi mitterõõmsalt tuli see vabariik."
"Oli väga ülev tunne, mida on sõnades raske kirjeldada. Mitmete tuhandete inimeste keskel Vabaduse väljakul."
"Sõitsin koos emaga autos, kui tankid mööda sõitsid. Hirm oli suur, mõtlesin, et nüüd algab sõda. Olin 11aastane."
"Olin teletorni juures ja valmis kõige hullemaks."
Eesti saatuse otsustaja meenutus
ARNOLD
RÜÜTEL: "Kell 5.20 helistas mulle härra Almann (Arno Almann töötas
tollal Ülemnõukogu esimehe kantseleis riiginõunikuna – toim) ja teatas,
et Moskvas on toime pandud riigipööre. Tuli kiiresti otsustada, mida
teha. Helistasin peaministrile, härra Savisaarele, kes paraku oli
sõitnud Rootsi. Seejärel helistasin välisministrile, härra Merile, kes
oli aga samuti Eestist lahkunud. Siis helistasin härra Nugisele, kellega
otsustasime kohe kokku kutsuda Kaitsenõukogu koosoleku, kus
peaministrit asendas majandusminister Leimann. Kella 9ks sai valmis
dokument, mis kutsus rahvast üles rahule ja kodanikuallumatusele.
Väljendati juhtkonna otsustavust jätkata tegevust iseseisvuse
saavutamiseks."
ALLIKAS: "KAKS OTSUSTAVAT PÄEVA TOOMPEAL"
