Lisa 9 Veretöö Balti jaamas, Tallinna pommitamine



Detsembrimässu sündmused Balti jaamas


1. detsembril 1924 ründasid Nõukogude Liidu poolt toetatud kümned kohalikud kommunistid Tallinnas ja mujalgi Eesti olulisi militaar-, side- ja riigiasutusi. Detsembrimässu üks kurikuulsamaid verevalamisi oli Balti jaamas.
Tänane Balti jaama peahoone on ehitatud 1960. aastate teises pooles toonase, 1871 valminud paekivist peavaksali ümber.
Balti jaama koos sealse 5. politseijaoskonnaga ründas 1. detsembri varahommikul umbes kella 5.15 paiku 16 mässajat, teiste seas riigipöörajate juht Jaan Anvelt, kes oma kätega tappis konstaabel Mihkel Nutti. Tapeti ka osakonnaülem Herman Ubin. Samal ajal jõudis kohale teedeminister Karl Kark. Kolm sabotööri olid proovinud õhku lasta Mustjõe silda Aegviidul, mispeale minister otsustas ise sinna sõita. Aga kohe, kui ta autost välja astus, tabasid teda kommunistide kuulid ja ta suri kohapeal.
Mässulised otsustasid raudteetöölisi agiteerida, kuid ebaõnnestusid. Seepeale tapsid nad vihaselt Edmund Mikkeri ja Priidik Hoovi. Noored raudteetöölised Kristov Tiik ja Artur Fogt üritasid hirmuga minema joosta, kuid tapeti külmavereliselt.
Kell 8.15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kolonelleitnant Hermann Rossländeri juhitud kadetid, kes vallutasid jaama; samal ajal põgenes Anvelt. Rossländer sai surmavalt haavata, seepeale võttis juhtimise üle major Karl Ainson, teda aitas nooremleitnant Järv. Jaam vallutati tagasi ja neli mässulist võeti elusalt vangi. Jaamast põgenedes kohtas Anvelt juhuslikult kaptenmajor Karl Sterni ja tappis ta kohapeal.
Kella 10 oli Eesti sõjaväeüksuste poolt Tallinnas riigipöörajad purustatud ning linn taas Eesti valitsuse kontrolli alla võetud. Eesti Vabariik jäi tol karmil päeval püsima.  
1974. aasta 1. detsembril avati Balti jaama vastas riigipöörajatele mälestusmärk, mis võeti maha 1990. aastal. Balti jaama peahoones oli enne ootesaali poe ehitamist mälestustahvel mässajate käe läbi hukkunud inimestele.






Tallinna märtsipommitamise õudsast ööst möödub 68 aastat. Ka täna õhtul mälestame selles terrorirünnakus hukkunuid. Vaid mõne tunniga hävis pool Tallinna tollasest elamispinnast.

Ööl vastu 10. märtsi 1944 päästsid Tallinna kõige hullemast aga soomlased ja sakslaste ööhävitajate üksus.

Saksa ööhävitajate üksus oli toona sakslaste kõige tõhusam relv punalennuväe vastu. Ööhävitajad tulistasid alla suure osa sel ööl kaotatud Nõukogude lennukitest. Seejuures suunati mitme ööhävitaja tööd Tallinna reidil asuvalt ööhävitajate juhtlaevalt Togo. Erinevates allikates on selle võimsa radariga varustatud laeva Tallinna alla jõudmise ajaks märgitud kas 7. või 8. märts 1944. Tegemist oli Saksa mereväe ühe kardetuima ja tehnoloogiliselt uudseima laevaga.

Üldiselt oli Tallinna õhukaitse siiski nõrk ning koordineerimatu, ehkki Saksa jahilennukid tõid öö jooksul alla 15 terrorilennukit, õhutõrjesuurtükid kaheksa ning sadamas seisnud Togo veel kolm.

Suurima tänu võlgneb Tallinn aga Soome vapratele lenduritele. Esimeses rünnakulaines Tallinnale osales 9. märtsi õhtul üle 300 Nõukogude lennuki. See rünnak tekitas ka enamiku purustustest linnas. Kui pommikoorma alla visanud lennukid pöördusid baasidesse uue laadungi peale võtmiseks tagasi, libisesid ööpimeduses Tütarsaarte juures nende vahele 21 Soome lennukit, neist mitmed venelastelt saadud trofeelennukid. Nii tabas Karjala kannasele maandunud punalendureid ootamatult vaenlase pommirahe, samuti üle lähedal asuva rindejoone avatud soomlaste suurtükituli. Punaste õhutõrje oli aga sisuliselt halvatud, sest võimatu oli vahet teha oma ja vaenlase lennukil. Soomlased olid saanud tasuda Helsingi pommitamise eest veebruari alguses.

Soomlaste äkkrünnaku tekitatud kaos hoidis ära teise suurema pommituslaine Tallinnale. Linna kohale jõudis 10. märtsi esimestel tundidel vaid umbes 60 nõukogude lennukit. Neist enamik olid tõusnud õhku Moskva lähedal asuvatelt lennuväljadelt. Kuna esimeses laines oli Saksa õhukaitse saanud tõsiselt kannatada, samuti oli otsa saanud laskemoon, oleks suurema pommituslaine korral tabanud Tallinna tõeline katastroof. Purustused linnas olnuks sel juhul kordades suuremad.

Haruldane foto ööhävitajate juhtlaevast Togo Tallinna sadamas 1944. aasta märtsis. 1938. aastal valminud laeva ehitati korduvalt ümber. Põneva ajalooga laev uppus 1984. aastal Kesk-Ameerika vetes.
Posted by Jaak Juske 

Tellimine: Postitused (Atom)