6, osa



        Eesti kaotused okupatsiooni tingimustes

     1940. aastal ehk siis enne Eesti okupeerimist elas Eestis 1 121 939 inimest, kellest eestlasi oli 97,3%. 1989. aastal olid samad näitajad juba 1 565 662 ja 61,5%. Eestlastel oli oht muutuda vähemusrahvuseks oma kodumaal. Muide, Tallinnas oli see juba juhtunud, sest kohalikke inimesi elas seal samal aastal (1989) vaid 47,4%. Ülejäänud moodustas immigrantide kirev pere. Eestlasi oli ja on veelgi tunduvas vähemuses ka Põhja-Eestis - Kundas, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel, Maardus, Tapal, aga ka mujal - Kallastel, Mustvees, Paldiskis, mis moodustab peaaegu kolmandiku Eesti linnadest.   (Ene-Margit Tiit "Eesti rahvastik. Viis põlvkonda ja kümme loendust)
    Eestlased kaotasid Teise maailmasõja käigus hukatute, küüditatute ja Läände põgenenutena üle 170 tuhande inimese ehk tervelt 17,5% kogu rahvastiku üldarvust. Eesti Vabariigi majandus laostus seadmete ja toormaterjali väljaveo tõttu. Oli tehaseid, mille kogu sisustus praktiliselt veeti Venemaale. Enne seda oli Saksa okupatsioon toiminud samuti, ainult suund oli olnud teine. Kui sellele liita veel sõjategevuse, eriti märtsipommitamise käigus hävitatud linnad, siis on Eesti kaotused protsentuaalselt võrreldavad mistahes kannatanud riikidega, ületades neist paljuid. Holokausti tunnistamise raevukad pealesurujad ei ole kunagi tunnistanud, et maailmas on veel teisigi riike, mille kaotused on tunduvalt suuremad.


Paljud põgenikud ei jõudnud kunagi sihtpunkti, vaid hukkusid punavägede barbaarsetes õhurünnakutes.
    Sõjajärgsed aastad ei toonud meie rahva kannatustele leevendust. Kommunistliku partei üsnagi saamatul ja oskamatul juhtimisel toimunud ülesehitustöö kandis endal lohakuse ja minnalaskmise pitserit. Üsna ruttu võeti kasutusele juba ununenud väljend: "Mõisa köis, las lohiseb!" Samuti juurdus rahva teadvusse sõna "haltuura", mille all mõeldi halvasti tehtud tööd. Nähtus, mille vene "kultuuritoojad" endaga kaasa tõid ja mis ruttu levis.

     Eesti ei ole sugugi ainsaks kannatajaks. Sama nähtus tabas kõiki Balti riike, neist Lätit veelgi dramaatilisemalt.


Vilniuse tribunal

  12.-14. juunil 2000 kogunes Vilniuses 24 riigi valitsusväliste organisatsioonide ja üksikisikute kongress, milles tegevuse tulemusena otsustati luua Vilniuse rahvusvaheline avalik tribunal, keda volitati andma esitatud tõendite alusel kommunistlike režiimide kuritegudele sotsiaalne, poliitiline ja juriidiline hinnang.

Vilniuse tribunal tunnistajaid kuulamas





     Vilniuse rahvusvaheline avalik tribunal näitas veenvalt, et kommunismirežiimi genotsiidi- ja rahuvastaste kuritegude toimepanijateks ja nende eest vastutajateks on praktiliselt NSV Liidu tegevust juhtinud ÜK(b)P ja NLKP ning okupeeritud riikide staatuses olevate liiduvabariikide haruparteid ja nn. vennasmaade - NSV Liidu vasallriikide kommunistlikud parteid. Kuna ÜK(b)P-le ja NLKP-le kuulus juhtiv roll haruparteide osas, siis järelikult tuleb vaadelda neid organisatsioone, kui kommunistliku terrorirežiimi tegelikke elluviijaid. Kommunismikuritegude toimepanemisel olid ÜK(b)P-le ja NLKP-le allutatud oma parteiorganisatsioonide kaudu kõik NSV Liidu valitsusasutused, armee ning repressiivorganid, eelkõige NKVD ja KGB. Samasugune osa oli ka Ida-Euroopa maade kommunistlikel parteidel. Seega on kommunismirežiimi kuriteod toime pandud parteivõimu teostamisel kommunistlike parteide tahtel.
   Vilniuse rahvusvahelise avaliku tribunali materjalid annavad tervikliku ülevaate nendest koletuslikest sõja-, genotsiidi- ja inimsusevastastest kuritegudest, mis pandi toime riikide ja rahvaste kallal, kes olid sattunud kommunistliku terrorirežiimi haardesse. Siit ilmneb, et kommunistlik terrorirežiim, mida viis ellu parteidiktatuur, oli 20. sajandil rahvaid hävitav ja laastav punane katk, mis tallas jalge alla inimõigused ja põhivabadused. Need kuriteod nõuavad hukkamõistu ja süüdlaste karistamist. Tribunali otsuse järgi peaks kommunismikuriteod hukka mõistma ka NSV Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon, paluma nende kuritegude eest andestust ja püüdma hüvitada kommunistliku diktatuuri ohvritele tehtud kahju, nagu seda tegi Saksa Liitvabariik.

      ("Vilniuse tribunali kohtuotsus 2000" ) Tallinn 2003
 
   Kahjuks puudub sellel kohtuotsusel juriidiline jõud, mille tulemusena Vene Föderatsioon ei ole tunnistanud oma eellase, NSV Liidu poolt toimepandud kommunistliku režiimi kuritegusid. Samuti ei ole muu maailm julgenud võtta kindlat seisukohta kommunismi hukkamõistmisel. Seega pole võimatu, et kunagi kerkib Venemaal esile uus avantürist, kes jätkab seda, millega Lenin ja tema kaaskurjategijad hakkama ei saanud.   Agressorina Venemaa loomulikult eitab okupatsiooni ja kujutab toonaseid sündmusi "Eesti vabatahtliku astumisena NSV Liidu koosseisu", kuid kes tahabki oma süüd ise tunnistada. Ega natslik Saksamaagi pärast Teist Maailmasõda poleks samuti end ise hukka mõistnud, kui ta oleks juhtunud võitma. Seda tegi maailma avalik arvamus ja Nürnbergis toimuski ju 1946.a. sisuliselt võitjate paljuid demokraatiareegleid rikkunud kohus pruuni agressori üle. Nürnberg-2 punase agressori üle aga pole veel  toimunud...
.
 
 Vladimir Lenin oma võimu tipul rahvast hullutamas ...  
  
 ... ja kommunismirongi kraaviminekust masendatuna suvilas Gorki külas 1923.a.
.
 1924.a. Suure revolutsionääri viimane pilk taevale, kus ei ole jälgegi igatsetud kommunismipäikesest


  Ajalool on omadus korduda. Nii on ka nüüd elukutselised kommunistid Venemaal toonud kolikambrist välja maailma ühe verisema diktaatori Jossif Stalini pisut koltunud portree ja püüavad upitada rahvaste timukat tema endisele pjedestaalile. Kas see õnnestub neil, ei ole teada. Isegi Venemaa valitseja Putin on astunud samme Stalini rehabiliteerimiseks. Tšehhi kirjaniku Julius Fučiki sõnu laenates: "Inimesed, olge valvsad!"
 .
 Nemad unistavad ... teadagi, millest











  Astun vaikset jõululumist rada

üle kannatanud kodumaa.

Igal lävel tahaks kummardada:

ükski maja pole leinata.



Ikka mõtlen neile, kes siit viidi ...

Taeva poole karjub nende äng.

Nagu oleksime kõik ses süüdi,

et neil puudub - meil on söök ja säng!



Ühineb nüüd pimedus ja valgus,

tähedesse tõuseb kustuv tund.

Loojumisse pandud palve algus -

öö on äkki nagu avardund.



Kõik on harras, tõsine ja püha,

ripsmeil sulab lume hõbeleht;

tõuseksin kui kõrgemale üha:

Kutsub nimepidi mind see täht? ...



Äkki tunnen, et ka täna nende

pilgud tähtedesse tõusnud, kust

kuulen vangipõlves õdede ja vende

valus-igatsevat tervitust.



See on meile ainus kahekõne,

särav märguand - oh, loe ja loe! -

tuhatsuine - ja kui oleks mõne

tähe helk veel hingeõhust soe!



Kahaneb me vahelt lumeväli;

tähtedest saand meile ühiskeel ...

Nüüd kui oleksime üksijäli

sammumas üksteise poole teel.



Viivuks tummub ehk see: Millal? Millal?

mis teis üha tuikab sunnitööl,

ning me kohtame sel taeva-sillal

palgest palgesse sel jõuluööl. 


 Marie Under

  
◊    ◊    ◊


Soovitatavat lugemist samal teemal (mõned lingid võivad enam mitte toimida):

http://www.hot.ee/vabadussoda/teema.htm

http://www.nommevalitsus.org/?p=7786

http://www.eha.ee/naitused/baltisaksa_vaade.htm

http://www.hot.ee/vaikal/ajalugu-0.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Atlandi_harta

http://et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad

http://www.rindeleht.ee/

Punaste veretööd Eestis
http://vapsid.weebly.com/punaste-veretoumloumld.html

Kommunistide hävitustööst Eestis
http://www.hot.ee/lvpfoorum/ajalugu-5.html





Kasutatud kirjandus:

Tartu rahu / Edgar Mattisen. Tallinn, Eesti Raamat 1989


Balti riigid: sõlteaastad 1940-1990 / Romuald J. Misiunas ja Rein Taagepera  Tallinn, Koolibri 1997

Kui õitsengule järgnes häving: meenutusi ja kommentaare elust Eestimaal 1934-1945 / Peep Kärp. Rakvere. Valmar 1996

Stalin: Kuidas sundida inimesed tööle? / Vladlen Sirotkin. Tallinn. Olion 2007

Molotovi-Ribbentropi paktist baaside lepinguni: dokumente ja materjale / [koostanud K. Arjakas... jt. Tallinn Perioodika 1989

Jäälõhkuja: kes alustas Teist maailmasõda / Viktor Suvorov  Tallinn. Olion 2000

Eesti iseseisvuse sünd. 1-8 / Eduard Laaman. Tallinn. Faatum 1992

Vilniuse rahvusvahelise avaliku tribunali kohtuotsus (2000) koos fotode ja lisadega. Tallinn. 2003
Diplomaadi kroonika : ülestähendusi ja dokumente aastatest 1938-44 / Aleksander Warma. Tallinn. Olion. 1993
Enamlaste riigipöörde katse Tallinnas 1. detsembril 1924  J. Saar (Eduard Laaman), 1925.    Eesti Ajalugu; Kronoloogia,  Sulev Vahtre. Tallinn, Olion, 1994





1   2   3   4   5 ... 7   8   9   10


 
Tellimine: Postitused (Atom)